Hästi lehistunud, kompaktne puhmas imelise nelgi-pipra aroomiga!
Varajane sort. Taim on püstine, kuni 25 cm kõrge, võrsed pooltõusvad, suure hulga lehtedega. Leht ise on pisike, roheline, ovaal-munajas, pealmine külg sile, õis on valge.
Ühe taime mass on kuni 25 g. Lõhnab nelgi-pipra järgi. Sobib kasvatamiseks kodus aknalaual, rõdul.
Basiilik tõstab üldtoonust, stimuleerib seedimist, tekitab isu. Soovitatakse kasutada värskelt, vürtsi-maitsetaimena koduses toiduvalmistamises, kuivatatult ja konserveerimisel.
Agrotehnika.
Basiilik eelistab hea drenaažiga saviliiv- või liivsavimulda, mis on saanud korralikult ka orgaanilist väetist.
Külv: märtsi lõpus. Tõusmed ilmuvad 5 päeva pärast, peale seda tõusmed harvendatakse, jättes taimede vahekauguseks 5 cm.
Väljaistutamine: mai keskel-juuni alguses (peale öökülmade ohtu). Istutatakse ridadena 25x30 cm vahedega.
Hooldus: reavahesid tuleb kindlasti kobestada, rohida, kasta ja väetada.
Õitsemine: suve keskpaigast (60-90 päeva pärast tärkamist). Toataimena – aastaringselt.
Saagi koristamine: värskelt tarbimiseks lõigatakse lehti noortelt taimedelt 10-12 cm pikkuselt.
Sissetegemiseks ja kuivatamiseks koristatakse saak õitsemise alguses, lõigates maha kogu lehistunud osa, seejärel kuivatatakse.
Tõusmetest õitsemiseni kulub 40-45 päeva. Rohelise massi saagikus on kuni 1 kg/m2.
1,0 g = 600-650 seemet.
Eng.: Sweet basil. Suom.: Kääpio basilika.
* Headeks eelviljadeks on basiilikule kultuurid, mis on saanud palju orgaanilist väetist: näiteks kurk või teraviljad. Sügisel mulla ettevalmistamisel viiakse mulda orgaanilist väetist (5 kg kõdusõnnikut ruutmeetrile), tehakse valmis peenrad, et kevadel muld kiiremini soojeneks. Basiiliku taimed on võrdlemisi suured, neid istutatakse skeemil 45x25-35 cm. Seemnete külvil otse peenrasse arvestatakse seda skeemi ja igasse pessa külvatakse 3-5 seemet. Peale tõusmete ilmumist tehakse vajadusel harvendus. Külvatakse alles siis kui mulla temperatuur on +15+16°C. Jahedama kliimaga tsoonides kasvatatakse taimed ette, see võimaldab saada varasemat saaki ja vajadusel ka täisväärtuslikud seemned.
Taimed istutatakse välja kui on möödunud öökülmade oht, see tähendab üheaegselt kõrvitsaliste kultuuridega või 3-4 päeva hiljem.
Taimi ette kasvatada pole keeruline. Märtsi teisel dekaadil külvatakse seemned kasti viljakasse mulda 1 sm sügavusele.
Peale tõusmete ilmumist taimed pikeeritakse. Parem on seda teha pottidesse, et ära hoida taimede väljavenimine. Selleks sobivad potid mille ülemise osa pind on mitte vähem kui 25 cm2.
Basiilikule, eriti tema istikutele on vajalik viljakas muld. Toitainete puudusel arenevad taimed aeglaselt ja lehtedele ilmuvad laigud. Taimede väetamiseks kasutatakse mineraalväetiste lahust.
Esimene pealtväetamine tehakse kui taimel on arenenud esimene pärisleht. Lehtede koristamist võib alustada kui taim on 10-15 cm kõrgune (üle 4 paari lehti). Võrsete tipud mitme paari noorte lehtedega - see on kõige õrnem ja aromaatsem taime osa igas kasvufaasis. Väga tähtis on seejuures jätta terveks mitte vähem kui 2 paari lehti, mis sünteesivad vajalikus koguses plastilisi aineid, et hoida juuresüsteemi, et moodustuksid uued võrsed. Kobestamine, tavaline kastmine ja väetamine täisväetisega (20 g ammooniumsalpeetrit, 50 g superfosfaati ja 30 g kaaliumkloriidi 10 liitrile veele) aitavad taimel kiiresti taastuda.
Regulaarne lõikus (2-3 korda suve jooksul) ja täielik hooldus tagavad taimedelt hea saagi.
Kui sügisel on kasvukohale jäänud suured tugevad taimed, millel tänu regulaarsele lõikusele pole moodustunud õievarsi võib nad ettevaatlikult suure mullapalliga istutada lillepotti, et sügisel ja talvel saada värsket ürti. Peale istutamist lõigatakse taim 5-8 cm peale tagasi, pannakse valgesse kohta ja kastetakse vajadusel.